Olen alati olnud suur jõulude austaja, mulle meeldivad pimedal ajal jõulutuled, küünlad, kuuse ja kaneeli lõhn. Jõulu toidud tekitavad nii õdusa ja turvalise tunde, särisevad verivorstid, hapukapsad, piparkoogid.
See aasta ei tahtnud jõulutunne kuidagi tulla. Ei tea kas soe ja sombune ilm siis ei lase päris õigel tundel tulla või siis äkki see, et jõulu aeg seostub minu jaoks ka aasta lõpuga. Ma kuidagi ei ole veel valmis, et juba jälle ongi aasta läbi. Justkui on ikka veel nii palju pooleli ja lõpetamata asju.
Aga hoolimata minu tunnetest maailm ei seisa paigal ja vahel tuleb lihtsalt vooluga kaasa minna. Aga kindlasti ei lähe ma kaasa tarbimise, ostmise ja kalliste kingituste hullusega, mis kahjuks igal aastal inimesi jõulude ajal nii tugevalt tabab. Maailma parimaid asju ei saa nagunii osta. Seega parim kingitus on tunne, emotsioonid, aeg, mälestused. Meie kingime koosveedetud aega, ühiseid tegevusi, lugusid, kallistusi ja oma kätega valmistatud kingitusi.
Viime maitsvad kingitused ka oma taluloomadele, kanadele kapsast, jänestele porgandit, lehmale ja lammastele kuivatatud leiba, ka hiirekesed leiavad oma pala.
Kuna õiget talve ei ole veel saabunud siis jäneste maiused saab korjata ka ürdiaiast, ohtralt leidub ka veel rohelisi võilille lehti.
Teeme kõigile puhtad asemed ja võtame eraldi aja selleks, et viia neile midagi maitsvat, sügada kõiki karvaseid ja sulelisi, ja olla lihtsalt koos perega laudas. See on ühine aeg nii meile kui ka tore tähelepanu loomadele.
Oleme koos õnnelikud ja tänulikud selle eest, mis meil juba olemas on!