Mul puuduvad veenvad faktid, et kliima soojeneb inimeste tegevuse tõttu aga olen nõus, et inimese tegevus võib hävitada meile eluks sobiva keskkonna ja elus looduse sellisel kujul nagu meie seda täna teame. Inimeste ahnus on piiritu, mitte lihtsalt ei kasutata loodust vaid raisatakse. Saamahimu on nii suur, et enda ninast kaugemale ei vaadata. See, mis saab peale meid ei huvita justkui kedagi.
Oma metsas teeme puid nii, et jätkuks meile ja jääks ka lastele. Elusaid puid ei ole pidanud me veel kordagi maha võtma, mets langetab meile ise haiged ja kuivanud puud. Meie mets on terve, täis marju ja seeni ning on koduks loomadele ja lindudele.
Kui ma laseksin suure kasumi soovil metsa harvesterid, siis hävineks seal kõik. Isegi kui istutan langile uue metsa, siis see kasvab aeglaselt, on haigustele vastuvõtlik ja kidur, seeni ei ole selles tehismetsas enam lootust korjata.
Hoidma ei pea mitte ainult metsa vaid kõiki loodusvarasid. Robin Wall Kimmerer raamatus “Braiding Sweetgrass” on 13 reeglit:
- Tunne oma maad, et saaksid tema eest hoolitseda!
- Tutvusta ennast, võta vastutus kui lähed küsima teise elu!
- Küsi luba enne kui võtad! Veendu, et vastus on jaatav!
- Mitte iial ära võta esimest. Mitte iial ära võta viimast!
- Võta ainult nii palju kui vajad!
- Võta ainult seda, mida pakutakse!
- Iial ära võta rohkem kui pool! Jäta alati ka teistele!
- Võta viisil, mis minimaliseerib kahju!
- Kasuta võetut austusega! Ära raiska!
- Jaga!
- Avalda tänu võetu eest!
- Jäta kingitus võetu eest!
- Hoia seda, mis hoiab Sind ja maailm jääb kestma igavesti!
Kui kasutaksime oma resursse austuse ja tänuga ning järgiks neid 13 lihtsat reeglit, siis jätkuks loodust kõigile, meie senine elukeskkond säiliks. Kui aga jätkame looduse kasutamist selliselt nagu täna, siis jääb meile alles ainult tühi tuulteräsitud kõrb.