Teretulemast Ats ja Asa – meie kaks väikest üllatustalle, kes saabusid siis, kui meie seda kõige vähem ootasime.
Meie talus toimus esimene poegimine, õigupoolest lausa kaks. Siiani on meil olnud ainult koorumised.
Oleme nii rohelised, et isegi ei osanud aimata, et meie uted tiined on. Tõime jäära kevadel karja aga ei märganud, et lammaste vahel mingit kurameerimist toimuks. Mitmed lambapidajadki ütlesid, et lammas indleb ikka sügisel ja oodake oma tallesid järgmise aasta kevadel.
Hommikul läksime lauta kitsesid lüpsma ja avastasime eest suure üllatuse, ta ise ütles, et tema nimi on Ats. Ats oli juba puhtaks lakutud ja toidetud. Lammas oli poeginud ja magas oma tallega nurgas samal ajal kui kõik teised loomad seisid ringis nende ümber, nuusutasid ja uudistasid. Keegi ei trüginud ega tallunud vaid kõik austasid uut saabujat.
Nädal hiljem oli taas hommikul laudas üllatus. Seekord oli üllatus nii nii imepisikene, tema ütles, et ta on Asa.